MELBOURNE!!!

L6puks saime sealt farmist minema! Viimased 3 n2dalat Milduras ei teinud ma absoluutselt farmit88d. Leidsin seal pisikeses linnas ettekandjat88 endale itaalia restos ja t88tasin seal t2iskohaga, et raha s22sta v6imalikult kiiresti. 3n2dalaga sain nii palju kokku, et saime 2ra tulla Mildurast. L6pus olid veel parajad draamad seal. See tyyp Larry, kes meile farmit88d ja transporti organiseeris ytles, et me j2ime talle v6lgu veel midagi, siis kui bussis juba olime ja melbsi poole s6itsime, helistas ja s6imas kadril n2o t2is, lubas yles otsida meid :O hahaaa..naljatilk, kui yldse keegi kellelegi midagi v6lgu j2i, siis tema meile. Aga no see selleks. Melbourni j6udsime eelmisel esmasp2eval ehk siis t2pselt n2dal aega tagasi. Esimesed 5 p2eva elasime yhe s6bra (Andy) juures, keda teadsime tinbillyst. Vedas, sest hostelid siin megakallid ja enamus olid 2ra bookitud ka juba. "Meeldiv" yllatus Andy juures oli see, et tal elas toas peopesasuurune(!!!) huntsman 2mblik, keda ta ei lubanud 2ra tappa...suhtus sellesse elukasse nagu oma kodulooma. Ei pea vist mainima, et esimesel 88sel magasin kokku umbes 3h, sest 2rkasin umbes iga poole tunni tagant yles, et kontrollida, kus see loom on ja ega ta minu peal pole. L6puks harjusin juba enam-v2hem 2ra. Laup2eval kolisime oma koju:) T2ielik 6nn oli, et leidsime nii kiiresti nii viisaka elamise. Yyrime Kadriga kahe peale (Janet lendas Perthi) tuba yhes sharehousis, peale meie elavad seal veel yks inglise paar, yks austraalia tyyp ja veel yks paarike. Piirkond on SUPER - pm 2 sammu kaugusel yhest p6hiliselt shopingu- ja peot2navast. Tuba ise on suht v2ike, aga tuba ja maja m6lemad on megailusad - vastrenoveeritud. Toas on suuuur 2-inimese voodi. Yhes6naga naudime, et meil on OMA KODU. Avastasin kodu l2hedal raamatukogu ka, kus ma saan TASUTA netis k2ia, ainuke asi on see, et max 1h p2evas ja enne peab registreerima. Vaikselt hakkasime Kadriga t88d ka otsima, ta sai endale juba t2naseks proovip2eva, ma v6tan rahulikult veits, sest viimased 3 n2dalat Milduras rabasin t2iega. Paar cv-d olen jaganud v6i meilinud kyll, aga v2ga aktiivne pole olnud. Kui keegi selle n2dala jooksul yhendust ei v6ta, siis hakkan rabelema. Melbourne ise on superkift linn - suur, multikultuurne, palju noori. Kahju ainult sellest, et Austraalias hakkab talv tulema ja seega l2heb kylmaks, viimased paar p2eva on 30-kraadi kanti olnud, aga yldiselt v6ib varsti oodata ilmu sinna 10-kraadi kanti ja mul pole ju jopet ega jakki ega saapaid, ainult kleidikesed, seelikud ja topid. Plaan on muidu selline, et j22me 3ks kuuks siia ja siis vaatame edasi, sest yyrileping kehtib 3 kuud. Ma ilmselt hakkan juunis Eesti poole liikuma, 100% siiski kindel pole veel. Igaljuhul seda tahtsingi 6elda, et elasin farmi yle ja nyyd on elu suht lill j2lle:)

Pääris palju on nüüd vaja järgi (järele? hahaa:D) kirjutada. Anyways, jõulud veetsime Tinbillys, erilist jõulutunnet küll ei olnud, aga vähemalt olime koos sõpradega ja jõululaud oli ka kaetud. Peale söömist hakkasid kõik jooma - mitte just tavaline julutraditsioon, aga see vist backpackerite moto mingil määral - kui sa ei tea, mida teha, siis joo gooni:D. 27. jaanuaril hakkasime Sydney poole roadtrippima, et aastavahetus seal veeta. Rentisime koos 2 iiri tüübiga (Hugh ja Brendan) auto ja sõit võis alata. See roadtrip on küll vist üks lõbusamais mälestusi hetkel mul. Huumorit sai rohkem, kui naerda jõudsime. Üldse tahaks veel jõuda mõned roadtripid teha siin, sest see kõige lahedam ja lõbusam viis reisimiseks. Ja siis näeb loodust ka rohkem ja saab ise valida kohti, kus kauem peatuda. AV veetsime siis Sydneys, sellega oli ka paras jama alguses, sest MITTE KUSKIL ei tohtinud linnas alkoholi tarbida, lõpuks läksime Bondi beachi lähedale kuskile golfiväljakutele ja tuli välja, et see oli väga õige otsus, superilus vaade ja tagasi jalutades saime David Guetta kontserti ka kuulata:D. Sydneys oli üldse tore tegelikult, käisime rannas, tsillisime niisama. 10. jaanuaril tulime Mildurasse (piirkond Victoria ja NSW osariikide piiril), et farmis töötada. Esiteks olime täiesti pankrotis ja raha oli vaja, ning sydneys oli võimatu kuskil tööd ja elamist leida, kui raha üldse pole, teiseks tahtsime teha oma farmi tööpäevi 2. aasta viisa jaoks (selleks on vaja 88 päeva farmis töötada), mitte et ma kindlasti jään teiseks aastaks, aga tahaks, et see variant olemas oleks. Mildura on meie jaoks suht rist ja viletsus olnud. Vahepeal saime 5 päeva teha normaalset tööd inimliku palga eest - korjasime ja puhastasime viinamarju. Aga kogu ülejäänud aja oleme rüganud orjatööd teha mingite sandikopikate eest. Üleeile näiteks korjasime 40-kraadise kuumusega kasvuhoones (kui välja on 40 kraadi, siis sees on 55, reaaalne saun) paprikaid. Tavaline on see, et ärkame kell 5.40, sest meid lubatakse 6.30 peale korjata ja siis ootame kuni 8-ni, sest keegi ei tule. Tegelikult selle kuumusega on hommikuti tõesti parem töötada, aga mulle on loomuvastane nii vara tõusta. Igaljuhul, praeguseks oleme olnud siin 2.5 nädalat ja plaanime umbes kuuks ajaks veel jääda, loodame, et selle ajaga saame mingi arvestatava summa kokku, et edasi Melbourni liikuda. Täna on meil vaba päev ja eile oli rahvuspüha siin - Austraalia päev - seega eile õhtul käisime esimest korda väljas. See linn on suht pisike, aga kõik eluks vajalik on olemas, klubid ja baarid ka. Ja backpackereid on ka palju. Suht mõnus oli üle pika aja väljas käia ja mitte töö pärast muretseda ja ennast lihtsalt hästi tunda. Mingi karaokeõhtu oli, nalja sai igaljuhul:D. Täna ei teagi veel, mis teeme...naudime vist lihtsalt vaba aega. Tegelikult mulle meeldib siin ja ma naudin neid seiklusi, aga vahepeal on lihtsalt stressilevelid veits kõrged.
Päikest teile sinna ikka!:)

J6ululaup2ev

Ma vist mainisin eelmises postituses, et oleks vaja kiiiiiresti t88 leida ja mul vedas t2iega. Juba 2.p2eval peale brissi maandumist hakkasin cv-sid jaotama ja p6him6tteliselt esimene restoran, kuhu sisse astusin vajas t88tajaid ja sain juba j2rgmiseks p2evaks proovika. Alates eelmise n2dala kolmap2evast olen IGA p2ev t88tanud, vahepeal 11h-sed t88p2evad, jalad olid vahepeal t2iesti villis ja selg ka l2bi omadega. Restoran ise on suht fancy, peab musti viikareid ja valget triiks2rki kandma, suht suur ka - 400 kohta, seega ringi saab joosta. Aga ma olen mingi kylmetuse endale korjanud kuskilt ja t2na oli v2ga niru olla, seega sain varem vabaks, oleks pidanud j6ululaup2eval kella 22-ni 6htul t88tama. Aga see oleks suva tegelt olnud, sest siin t2histatakse j6ule 25. detsembril ju.
Pean l6petame hetkel, aga ILUSAID J6ULE!!!

FIJI!!!

Täna on siis meie eelviimane päev Fijil... aeg lendab. Ma ei oska seda lihtsalt sõnadesse panna, kui SUPERLAHE on Fijil olnud. Üritan siis algusest alustada. 27. Novembril lahkusime Nimbinist, et veeta üks öö Byronis ja siis suunduda Brisbane’i poole. Byronis ööbisime Grete ja Madise juures (eestlased, kellega täiesti lampi Byroni tänaval tutvusime). 28. Novembril hakkasime Brisbane’i poole HÄÄLETAMA, sest tahtsime bussiraha (30 dollarit) kokku hoida. Alguses läks veidi aega, aga mingi auto võttis lõpuks peale, kahjuks tuli poole tee peal välja, et nad brissi ei sõidagi, seega pandi meid minig lambikohas kiirteel maha...no selge, uuesti hääletama siis, seekord võtsid õnneks peale megalahedad tüübid, kes viisid meid otse Tinbilly ette. Nii super oli jälle kõiki näha:D istusime baaris ja lihtsalt rääkisime juttu. Me olime Kadriga Nimbinist kanepiküpsiseid kaasa ostnud ja otsustasime neid siis proovida, koosmõju alkoholiga oli selline, et Krissu magas magusat und kell pool 21 õhtul...nii palju siis pidutsemisest. Kell pool 1 öösel tõusin korra üles, aga selleks ajaks hakati juba baari sulgema. Teisel õhtul olin targem ja püsisin ilusti kella 5-ni hommikul üleval, iiri tüübid jälle laulsid pool ööd ja tinistasid kitarri (ja bandzot:D) – ühesõnaga fun oli. Kolmanda öö eest tinbillys me ei maksnudki, sest 5 paiku hommikul pidime lennujaama liikuma hakkama ja mõtlesime magama mitte minnagi, lihtsalt elutoas tsillida ja juttu ajada, kotid panime staffi tuppa. Aga mingi hetk tuli ikka hull uni peale, seega paar tundi ikka magasime staffi toas vabades voodites ja siis hommikul esimese rongiga lennukasse, megaväsimus oli, lennukis ka magasime terve tee. Esimesed muljed Fijil – niiiiiiiii palav. Lennujaamas ootasid mingid tüübid lilleliste särkidega ja laulsid fiji keeles. Ootasime tükk aega oma pick-up bussi, sest olime selle viimasele hetkele jätnud ja seega pidime lennujaamast nedega uuesti ühendust võtma. Lõpuks kui hosteli jõudsime jäi suu lahti, sest see rand, mida hosteli kodulehel reklaamiti, oli väga kaugul sellest, mida me kohapeal nägime. Tuli välja, et Nadil (linn, kuhu maandusime) polegi ilusaid randu, seega tühistasime oma 5 öö bookingu ja broneerisime paketi, mis sisaldas endas 4 ööd Robinson Crusoe saarel (edaspidi RCI) ja 4 ööd Mango Bay resortis. 2 ööd veetsime siiski Nadil, tsillisime tüüpidega kõrvalhostelist ja ma sain esimest korda proovida Fiji traditsioonilist jooki – Kava’t – tegu on mingi kuivatatud taimejuurega, mida leotatakse vees ja siis saadakse selline mudavärvi veidi kibeda maitsega jook, mis muudab keele tuimaks, seda juuakse igalpool, selline seltskondlik tegevus. Nii, 3.detsembril siis sõitsime RCI poole, esmamulje ei olnud väga ekstaatiline – väga väike saar (15 minutiga võib ringi peale teha), inimesi oli ka vähe, duši asemel oli dušiotsikuga ämber, joogivett pidi ostma ja see oli 3x kallim, kui linnas, toidud olid õnneks hinna sees. Uskumatu kui palju meie arvamus sellest väikesest saarest 4 päevaga muutus...lõpuks me armastasime seda kohta – neid võrkkiikesid rannas, õhtust kavatseremooniat, kohalikke (Fiji mehed vist ei lõpeta mu üllatamist kunagi), esinemisi, võistlusi ja mänge, lihtsalt lebotamist rannal jne. Inimestest RCI-l nii palju, et algul ei osanudki eriti midagi arvata, aga pärast seda kui teisel õhtul tuleshowd ja tantse nägime, siis kõik naised lihtsalt sulasid. Pole vist asja, mida need Fiji mehed teha ei oskaks – nad laulavad, tantsivad, on head kõigis spordialades ja on vääääga ilusate kõhulihastega:D RCI-l murduvad vist pidevalt südamed. Kuna saar oli suht väike ja inimesi vähe, siis õhtuti istusime koos kohalike töötajatega, jõime kavat, rääkisime juttu, tantsisime, istusime lõkke ümber ja kuulasime nende laulmist – seega oli selline tunne, nagu istuks sõpradega seal. Sealt saarelt oli küll megakahju lahkuda... tahaks kunagi tagasi minna, aga samas siis ilmselt poleks enam neid inimesi seal ja just inimesed tegid selle suurepäraseks. RCI hüüdlause oli muide“ I C U BABY!“ (ehk siis „I see you, baby!“), esimese õhtu kavatseremoonial, kui tutvusime, siis pidi kõik mehed hüüdma seda, kui vallalised naised ennast tutvustasid ja vastupidi. Peale RCI’d läksime siis peasaarel olevasse Mango Bay resorti, koht iseenesest oli isegi ilusam kui RCI, vesi oli tõepoolest kristallselge, aga ma oleksin iga hetk valinud RCI enne Mango Bay’d, sest meil oli seal lihtsalt niiiiii tore. Viimastel päevadel on nüüd veidi vihma ka sadanud ja see on ka tuju alla tõmmanud. Viimaseks ööks tulimegi Nadile tagasi, et vb pidutseda veidi, sest rannas pole padukaga niikuinii midagi teha. Eile samas sadas hommikul padukat, aga siis läks ilm superilusaks ja päevitasime ja läksime snorkeldama...täiesti hull, ma kartsin et ma ei jõuagi enam kaldale, me pidime kaldast päääris kaugele ujuma, sest tahtsime korallriffi juurde jõuda, kus pidi inimsõbralikke haisid nägema, aga riff oli kuskil 400m kaugusel rannast äkki...võib olla ka kaugemal, aga sinna me ei jõudnudki, ujusime küll üle poole tunni, aga hoovused lihtsalt ei lasknud meil eriti edasi liikuda ja samuti oli mõõn, seega paljudes oli kohtades vesi ainult põlvesügavune ja seal ei saa ju snorkeldada..lõpuks ma kõndisin pool teed kaldale, sest olin lestaga oma varbale villi hõõrunud ja pidin lestad ära võtma, suhbteliselt ohtlik ettevõtmine, arvestades, et merepõhi oli kaetud korallitükkidega, mis on skalpellteravad. Nägime siiski mõnda värvilisemat kala ka.. ja erksiniseid meritähti.
Praegu ei jõua rohkem kirjutada, aga FIJI...eelkõige Robinson Crusoe saar on mu ootusi 100kordselt ületanud – tõeline paradiis.

P6him6tteliselt hakkab meie aeg siin Nimbinis t2is saama, ylehomme s6idamegi Byronisse tagasi, oleme yhe 88 seal ja siis juba Brisbane'i poole. Ausalt 6eldes on kopp ees kyll sellest tegevusetusest, m6nus oli natuke l66gastuda ja loodust nautida, aga ma ei j6ua 2ra oodata, et linnamelusse tagasi saaks ja oma Bribane'i s6pru n2eks. Muide vahepeal 6nnestus meil siin Kadriga yks kiire t88ots teha, et veidi lisaraha teenida. Nimelt panime t2navale kuulutuse yles, et otsime yhekordset t88d (lapsehoidmine, akende pesemine, aiat88d jne) ja juba j2rgmisel p2eval saatis yks mees meili (sest meil mobiililevi ju pole siin), et tal on abi vaja rohimisega. Iseenesest midagi rasket polnud, aga 3h rohimist v2sitas 2ra kyll ja tegi selja valusaks. Samas saime selle eest 50 dollarit m6lemad, nii et tasus 2ra kyll.
Mul ei olegi 6iesti midagi kirjutada, sest me t6esti ei tee siin eriti miskit - t2na n2iteks olen enamus p2evast raamatut lugenud, 6htuti vaatame filme tavaliselt ja l2heme suht varakult (23 paiku) magama. Vahepeal oli ilm ka niru, iga p2ev pilvine ja tibutas, aga 3 viimast p2eva on p2ris ok olnud.
Ei teagi, millal j2rgmine kord kirjutada saan, sest pole p2ris kindel, kas me Fijil ka netti p22seme..ja need 2 p2eva, mis me vahepeal Brisbane'is oleme, on ilmselt liiga kiire, et netti minna.

Nimbin

Byron Bay oli suuuuuurep2rane ja sealt oli t6esti kahju lahkuda...kindlasti tahaks sinna veel tagasi minna. Hetkel oleme Byronist u 1.5h autos6idu kaugusel, yhes pisikeses hipilinnas - Nimbin. Linn koosneb yhest t2navast ja suht pommiauk koht on selles m6ttes, et mobiililevi pole YLDSE. Tulime siia, sest meil on vaja raha hoida, mitte raisata ja Byronis on v6imatu mitte raisata, seega oleme siin 1.5 n2dalat, koristame yhes hostelis tasuta majutuse eest ja ei raiska raha. Hostel ise on megaarmas - linnast u 10 min jalutusk2igu kagusel m2e otsas, vaade on miljoni dollari v22riline, aias on v2ike bassein, l2heduses on matkarajad, ymbruskonnas v6ib n2ha k2ngurusid (Kadri n2gi yleeile yhte). Hostel ise on rohkem nagu kodu - m6nus elutuba pehmete diivanitega, armas k66k, v2he inimesi ja k6ik on s6bralikud. T88 pole ka kontimurdev, umbes 2h igal hommikul housekeepingut (pm linade vahetamine, tolmuimejaga yle k2imine jne). Aga ma arvan, et umbes n2dalaga tyytab see kohjt 2ra, sest see on nii vaikne ja tegelikult siin 6ieti midgai teha pole, v6ib ju DVDsid vaadata, raamatuid lugeda ja bassu 22res peesitada, aga kaua sa ikka seda teed. 6nneks oleme siin ainult 1.5 n2dalat, seega v6tame seda rohkem l66gastumise ja puhkusena.

11.11.2010 Neljapäev
Viimased 2 nädalat tööl olid tõepoolest väsitavad, olin omadega täiesti läbi. Viimasel nädalal palusin veel Eimear’il ühel päeval mind asendada, sest olin füüsiliselt täiesti surnud ja külmetunud ka veel. Nüüdseks on õnneks kauaoodatud puhkus alanud. Viimastel päevadel Brisbane’is käisime väljas ja veetsime aega oma sealsete sõpradega. Päris kahju oli kõigile head aega öelda. Õnneks läheme detsembri alguses paariks päevaks Brisbane’i tagasi, sest 1. detsembril läheb Brisbane’ist meie lend FIJILE!!! Jepp, leidsime netist üliodavad piletid ja booksime 12-päevase puhkuse Fijil. Hetkel oleme Byron Bays, mis on täielik backpackerite paradiis – suuuuuuurepärane rand, pisike armas linnake, kõik kohad on täis noori surfereid. Saabusime siia eile (kolmapäeval), praegu oleme bookinud hosteli kuni laupäevani, sest laupäev vastu pühapäeva oli hostel täis, kui soovime siia kauemaks jääda, siis võimalik, et magame laupäeva öösel rannas ja pühapäeval tuleme taas hosteli. Tegelikult on Fiji reisini veel nii palju aega, et võiksime vahepeal mingi kiire juhutöö leida. Sest kui 3nädalat lihtsalt ringi tripime ja hostelides ööbime, on meil detsembri alguseks veits kitsas rahaga. Peale Fiji’t on ilmselt plaan Sydneysse minna, sest tahame seal niikuinii aastavahetuse veeta ja oleks mõttekas varem kohale minna ja töö ja elukoht seal leida.
Tegelikult võiks ilmselt pikemalt kirjutada halloweeni nädalavahetusest tööl ja üldse viimastest päevadest tööl, aga facebookis on paar pilti üleval ja need ütlevad vist juba piisavalt.
Päikest siis ikka:D