Mul on enne tööle minekut 2h aega ja mõtlesin, et uuendan blogi veits (tähendab kirjutan teksti wordis valmis ja laen mingi hetk raamatukogus netti üles). Täna rääkisime oma majahaldajaga, et tahaks ikka siin ka netti kasutada, ta pidi uurima, miks netti ei saa ja asja korda ajama – can’t wait.
Ma olen räige laiskvorst vahepeal, magan kella 13-ni, siis lebotan niisama ja siis õhtuks tööle. Täna viitsisin end vähemalt jõukasse vedada. See nv on ju munadepühad ka, mis tähendab seda, et töö-töö-töö, ma ei kurda tegelt, sest suht head tunnid sain, ainult 1 päev see nädal olen closing shiftis ja enne 11 hommikul ei pea ka ükski päev alustama. Reedel plaanime Kadriga välja minna, sest pühad ikkagi ju ja kõik tähistavad. Reede õhtul lõpetan töö juba 19-st ja laupäeval alustan 15-st, seega ei pea väga muretsema. Eelmine neljapäev, kui Kadriga klubis käisime, oli nii lõbus, et ma ei suuda reedet ära oodata. No pm oli nii, et neljapäev oli mul eelmine nädal vaba ja terve nv töötasin jälle, mõtlesime siis, et savi lähme neljapäeval välja, kuskil ikka on hea pidu. Saime tänaval mingi lambitüübiga tuttavaks, sest hakkasime temalt soovitusi küsima, kuhu minna, kuna ta oli kohalik. Ta tuli meiega trammi peale ja juhatas mingisse klubisse, kus oli suuuht pikk järjekord ukse taga. Ma muidugi pudelist veinist juba parajalt heas tujus, lähen siis turvadega rääkima, et mis värk on, saime sellest järjekorrast ette, aga tuli välja, et sees oli VEEL üks järjekord. Seal ootasime mingi pool tundi vähemalt, Kadril oli jumala kopp ees juba, aga õnneks sai ta juhuslikult selle koha mingi mänedzeriga tuttavaks ja saime jälle järjekorrast ette veits. Kõige tipuks pidime veel 20 doltsi sissepääsu eest ka maksma:S aga vähemalt see mänedzer andis meile joogiflaikusid. Pidu oli üliiiiiikõva –megapalju rahvast, super muusika, kõik tantsisid – ühesõnaga väga lahe oli. Koju jõudsin ka alles peale 5 hommikul. Järgmise päeva õhtul pidin tööle minema...terve päev möödus mulli sees, liigutada absoluutselt ei viitsinud. Aga vähemalt oli see õhtu seda väärt.
Meil on üks megatore majanaaber – jaapani tüdruk Mika, kes töötab sushirestos ja toob mitu korda nädalas hunnikutes sushit koju kõigile söömiseks – jeeeee, enam ei pea sushi eest maksma. Miks ma seda praegu lampi räägin? Sest ta just tuli koju kotitäie sushiga ja kutsus mind sööma seda:D
Vaatan vaikselt pileteid Eestisse ka iga kord, kui netis käin, aga siiamaani pole veel sobival kuupäeval odavaid pileteid leidnud. Andke teada, kui keegi kuskil mingit head pakkumist näeb (Austraaliast Euroopasse üldiselt, ei pea just Eestisse olema).
Ma ei tea, kui paljud Kadri blogi loevad, aga igaljuhul ta mainis seal, et me nüüd tahaks oma vabal ajal veits kultuursed olla. Melbourne’i akvaariumis juba käisime – mitte midagi väga erilist, aga tore oli. Ja meganunnusid pingusid nägime. Järgmine plaan on vist Hairspray muusikali vaatama minna, see jookseb siin kuni maini, loodan, et saame ikka piletid. Kuigi see suht kallis, üle 100 doltsi, aga usun, et see on seda väärt.
Ei oskagi rohkem kirjutada midagi väga. Sausau.
NB! Tuli välja, et ruuter on katki ja alles järgmisel nädalal pidi uus saabuma ja raamatukokku netti ka nüüd kuni järgmise neljapäevani ei saa – munadepühad ju.

Ma ausalt öeldes ei mäleta, millest ma viimati kirjutasin ja netti mul ka hetkel pole siin (kirjutan wordis), et saaks kontrollida blogist, aga üritan õigest kohast jätkata. Esimene suur uudis on see, et nüüd on mul LÕPUKS isiklik läpakas ja seega saan tihedamini netis käia..kuigi arvestades seda, et ma juunis juba koju tulen ilmselt, on see suht kasutu:D. Läpaka kättesaamine oli ka üks suur jama. Tellisin läpaka netist delli kodukalt, sest nii tuli odavam ja siis sain värvi ka valida. Esialgu pidi siis läpakas kohale toodama u 2 nädalat peale tellimist, siis üks päev enne kohaletoimetamist helistatakse, et peavad veel ühe päeva edasi lükkama – no okei, pole hullu. See delivery tüüp pidi tulema 9 ja 13 vahel, ootan siis..ma pidin veel 13ks tööle minema, aga mul nii lühike maa siit minna, et ainult 10min varem pean liikuma hakkama. Ootasingi viimase sekundini pm, aga kedagi ei tulnud. Helistasin siis peale tööd ja tuli välja, et see tüüp oli tulnud kell 13.30...no tere hommikust, hiljaks jäi ju. Pärast suuri helistamisi sain endale uue delivery reedeks organiseerida (algselt oleksin juba esmaspäeval pidanud arvuti kätte saama). Reede hommikul kell 11 helistab delivery tüüp, et ta ei leia mu maja üles, lähen siis pidzaamas ja padja näoga selle suure shopingu tänava nurga peale vastu talle – JESSSS! Sain arvuti kätte lõpuks. Lippan rõõmsalt tuppa ja hakkan karpi lahti harutama – HAHA, vale arvuti, mingi hiigelsuur must läpakas, minu pisikese roosa notebooki asemel. Helistasin siis delivery firmasse jälle, nad saatasid tüübi tagasi ja ma sain lõppude-lõpuks õige arvuti kätte, aga ma tõesti ei oodanud, et pean sellise kadalipu läbima. Nüüd muidugi ei tööta meil nett kodus...enne on Kadri oma läppariga kogu aeg netti saanud ja kohe, kui mina arvuti kätte saan , hakkab nett trikke tegema.
Nii, ma siis räägin oma huvitavast elust ka. Pm käin täiskohaga tööl, kuskil 35-40h nädalas, aga enamasti töötan õhtuses vahetuses, seega enne 16-17 tööle minema ei pea ja 2 vaba päeva on ka tavaliselt – täitsa rahul olen nii. Tööl olen suhteliselt sisse elanud juba...vahepeal paar konflikti oli mõne bitchiga, aga praeguseks olukord ok ja enamusega saan megahästi läbi. Plaan on selline, et töötan seal nüüd juuni alguseni, kuni meie üürileping läbi saab ja panen raha kõrvale kogu aeg. Siis juunis lendan Cairnsi ja tripin mööda idakallast Brisbane’i ja üritan näha ja teha kõike, mida pole jõudnud – sukeldumine Great Barrier reefil, purjetamine Whitsunday saartele, safari Fraser Islandil, surfamine Noosas või Rainbow beachil. Arvestan kuskil 2 nädalat selleks ja siis Brisbane’ist hakkan Eesti poole lendama...nagu oleks ringi peale teinud – alustasin Brissis ja lõpetan ka seal. Ma muidugi ei tea, kas kõik nii välja kukub, aga plaan on selline igaljuhul. Preagu üritan juba soodsalt pileteid Eestisse leida...hetkel pole veel õnne olnud, aga hoian airasial ikka silma peal.
Peol oleme ka ikka üritanud käia, Kadri rohkem, mina vähem, aga tavaliselt ma töötan nv-del ja nädala sees on suhteliselt vaikne. Viimane „pidu“ lõppes nii, et peale 2 pudelit veini mina peole ei jõudnud, jõudsin ainult koju magama. Siin peaks sügis nüüd olema ja ilmad vaikselt lähevad külmemaks, aga viimane nädal on küll nagu kesksuvi olnud, päike särab ja üle 25 kraadi pidevalt...täna on pilvisem juba kahjuks.
Ok, ma lähen nüüd kasutan pühin tolmu oma jõusaalikaardilt, see nädal pole jõukasse jõudnudki veel. Wish me luck:D

MELBOURNE!!!

L6puks saime sealt farmist minema! Viimased 3 n2dalat Milduras ei teinud ma absoluutselt farmit88d. Leidsin seal pisikeses linnas ettekandjat88 endale itaalia restos ja t88tasin seal t2iskohaga, et raha s22sta v6imalikult kiiresti. 3n2dalaga sain nii palju kokku, et saime 2ra tulla Mildurast. L6pus olid veel parajad draamad seal. See tyyp Larry, kes meile farmit88d ja transporti organiseeris ytles, et me j2ime talle v6lgu veel midagi, siis kui bussis juba olime ja melbsi poole s6itsime, helistas ja s6imas kadril n2o t2is, lubas yles otsida meid :O hahaaa..naljatilk, kui yldse keegi kellelegi midagi v6lgu j2i, siis tema meile. Aga no see selleks. Melbourni j6udsime eelmisel esmasp2eval ehk siis t2pselt n2dal aega tagasi. Esimesed 5 p2eva elasime yhe s6bra (Andy) juures, keda teadsime tinbillyst. Vedas, sest hostelid siin megakallid ja enamus olid 2ra bookitud ka juba. "Meeldiv" yllatus Andy juures oli see, et tal elas toas peopesasuurune(!!!) huntsman 2mblik, keda ta ei lubanud 2ra tappa...suhtus sellesse elukasse nagu oma kodulooma. Ei pea vist mainima, et esimesel 88sel magasin kokku umbes 3h, sest 2rkasin umbes iga poole tunni tagant yles, et kontrollida, kus see loom on ja ega ta minu peal pole. L6puks harjusin juba enam-v2hem 2ra. Laup2eval kolisime oma koju:) T2ielik 6nn oli, et leidsime nii kiiresti nii viisaka elamise. Yyrime Kadriga kahe peale (Janet lendas Perthi) tuba yhes sharehousis, peale meie elavad seal veel yks inglise paar, yks austraalia tyyp ja veel yks paarike. Piirkond on SUPER - pm 2 sammu kaugusel yhest p6hiliselt shopingu- ja peot2navast. Tuba ise on suht v2ike, aga tuba ja maja m6lemad on megailusad - vastrenoveeritud. Toas on suuuur 2-inimese voodi. Yhes6naga naudime, et meil on OMA KODU. Avastasin kodu l2hedal raamatukogu ka, kus ma saan TASUTA netis k2ia, ainuke asi on see, et max 1h p2evas ja enne peab registreerima. Vaikselt hakkasime Kadriga t88d ka otsima, ta sai endale juba t2naseks proovip2eva, ma v6tan rahulikult veits, sest viimased 3 n2dalat Milduras rabasin t2iega. Paar cv-d olen jaganud v6i meilinud kyll, aga v2ga aktiivne pole olnud. Kui keegi selle n2dala jooksul yhendust ei v6ta, siis hakkan rabelema. Melbourne ise on superkift linn - suur, multikultuurne, palju noori. Kahju ainult sellest, et Austraalias hakkab talv tulema ja seega l2heb kylmaks, viimased paar p2eva on 30-kraadi kanti olnud, aga yldiselt v6ib varsti oodata ilmu sinna 10-kraadi kanti ja mul pole ju jopet ega jakki ega saapaid, ainult kleidikesed, seelikud ja topid. Plaan on muidu selline, et j22me 3ks kuuks siia ja siis vaatame edasi, sest yyrileping kehtib 3 kuud. Ma ilmselt hakkan juunis Eesti poole liikuma, 100% siiski kindel pole veel. Igaljuhul seda tahtsingi 6elda, et elasin farmi yle ja nyyd on elu suht lill j2lle:)

Pääris palju on nüüd vaja järgi (järele? hahaa:D) kirjutada. Anyways, jõulud veetsime Tinbillys, erilist jõulutunnet küll ei olnud, aga vähemalt olime koos sõpradega ja jõululaud oli ka kaetud. Peale söömist hakkasid kõik jooma - mitte just tavaline julutraditsioon, aga see vist backpackerite moto mingil määral - kui sa ei tea, mida teha, siis joo gooni:D. 27. jaanuaril hakkasime Sydney poole roadtrippima, et aastavahetus seal veeta. Rentisime koos 2 iiri tüübiga (Hugh ja Brendan) auto ja sõit võis alata. See roadtrip on küll vist üks lõbusamais mälestusi hetkel mul. Huumorit sai rohkem, kui naerda jõudsime. Üldse tahaks veel jõuda mõned roadtripid teha siin, sest see kõige lahedam ja lõbusam viis reisimiseks. Ja siis näeb loodust ka rohkem ja saab ise valida kohti, kus kauem peatuda. AV veetsime siis Sydneys, sellega oli ka paras jama alguses, sest MITTE KUSKIL ei tohtinud linnas alkoholi tarbida, lõpuks läksime Bondi beachi lähedale kuskile golfiväljakutele ja tuli välja, et see oli väga õige otsus, superilus vaade ja tagasi jalutades saime David Guetta kontserti ka kuulata:D. Sydneys oli üldse tore tegelikult, käisime rannas, tsillisime niisama. 10. jaanuaril tulime Mildurasse (piirkond Victoria ja NSW osariikide piiril), et farmis töötada. Esiteks olime täiesti pankrotis ja raha oli vaja, ning sydneys oli võimatu kuskil tööd ja elamist leida, kui raha üldse pole, teiseks tahtsime teha oma farmi tööpäevi 2. aasta viisa jaoks (selleks on vaja 88 päeva farmis töötada), mitte et ma kindlasti jään teiseks aastaks, aga tahaks, et see variant olemas oleks. Mildura on meie jaoks suht rist ja viletsus olnud. Vahepeal saime 5 päeva teha normaalset tööd inimliku palga eest - korjasime ja puhastasime viinamarju. Aga kogu ülejäänud aja oleme rüganud orjatööd teha mingite sandikopikate eest. Üleeile näiteks korjasime 40-kraadise kuumusega kasvuhoones (kui välja on 40 kraadi, siis sees on 55, reaaalne saun) paprikaid. Tavaline on see, et ärkame kell 5.40, sest meid lubatakse 6.30 peale korjata ja siis ootame kuni 8-ni, sest keegi ei tule. Tegelikult selle kuumusega on hommikuti tõesti parem töötada, aga mulle on loomuvastane nii vara tõusta. Igaljuhul, praeguseks oleme olnud siin 2.5 nädalat ja plaanime umbes kuuks ajaks veel jääda, loodame, et selle ajaga saame mingi arvestatava summa kokku, et edasi Melbourni liikuda. Täna on meil vaba päev ja eile oli rahvuspüha siin - Austraalia päev - seega eile õhtul käisime esimest korda väljas. See linn on suht pisike, aga kõik eluks vajalik on olemas, klubid ja baarid ka. Ja backpackereid on ka palju. Suht mõnus oli üle pika aja väljas käia ja mitte töö pärast muretseda ja ennast lihtsalt hästi tunda. Mingi karaokeõhtu oli, nalja sai igaljuhul:D. Täna ei teagi veel, mis teeme...naudime vist lihtsalt vaba aega. Tegelikult mulle meeldib siin ja ma naudin neid seiklusi, aga vahepeal on lihtsalt stressilevelid veits kõrged.
Päikest teile sinna ikka!:)

J6ululaup2ev

Ma vist mainisin eelmises postituses, et oleks vaja kiiiiiresti t88 leida ja mul vedas t2iega. Juba 2.p2eval peale brissi maandumist hakkasin cv-sid jaotama ja p6him6tteliselt esimene restoran, kuhu sisse astusin vajas t88tajaid ja sain juba j2rgmiseks p2evaks proovika. Alates eelmise n2dala kolmap2evast olen IGA p2ev t88tanud, vahepeal 11h-sed t88p2evad, jalad olid vahepeal t2iesti villis ja selg ka l2bi omadega. Restoran ise on suht fancy, peab musti viikareid ja valget triiks2rki kandma, suht suur ka - 400 kohta, seega ringi saab joosta. Aga ma olen mingi kylmetuse endale korjanud kuskilt ja t2na oli v2ga niru olla, seega sain varem vabaks, oleks pidanud j6ululaup2eval kella 22-ni 6htul t88tama. Aga see oleks suva tegelt olnud, sest siin t2histatakse j6ule 25. detsembril ju.
Pean l6petame hetkel, aga ILUSAID J6ULE!!!

FIJI!!!

Täna on siis meie eelviimane päev Fijil... aeg lendab. Ma ei oska seda lihtsalt sõnadesse panna, kui SUPERLAHE on Fijil olnud. Üritan siis algusest alustada. 27. Novembril lahkusime Nimbinist, et veeta üks öö Byronis ja siis suunduda Brisbane’i poole. Byronis ööbisime Grete ja Madise juures (eestlased, kellega täiesti lampi Byroni tänaval tutvusime). 28. Novembril hakkasime Brisbane’i poole HÄÄLETAMA, sest tahtsime bussiraha (30 dollarit) kokku hoida. Alguses läks veidi aega, aga mingi auto võttis lõpuks peale, kahjuks tuli poole tee peal välja, et nad brissi ei sõidagi, seega pandi meid minig lambikohas kiirteel maha...no selge, uuesti hääletama siis, seekord võtsid õnneks peale megalahedad tüübid, kes viisid meid otse Tinbilly ette. Nii super oli jälle kõiki näha:D istusime baaris ja lihtsalt rääkisime juttu. Me olime Kadriga Nimbinist kanepiküpsiseid kaasa ostnud ja otsustasime neid siis proovida, koosmõju alkoholiga oli selline, et Krissu magas magusat und kell pool 21 õhtul...nii palju siis pidutsemisest. Kell pool 1 öösel tõusin korra üles, aga selleks ajaks hakati juba baari sulgema. Teisel õhtul olin targem ja püsisin ilusti kella 5-ni hommikul üleval, iiri tüübid jälle laulsid pool ööd ja tinistasid kitarri (ja bandzot:D) – ühesõnaga fun oli. Kolmanda öö eest tinbillys me ei maksnudki, sest 5 paiku hommikul pidime lennujaama liikuma hakkama ja mõtlesime magama mitte minnagi, lihtsalt elutoas tsillida ja juttu ajada, kotid panime staffi tuppa. Aga mingi hetk tuli ikka hull uni peale, seega paar tundi ikka magasime staffi toas vabades voodites ja siis hommikul esimese rongiga lennukasse, megaväsimus oli, lennukis ka magasime terve tee. Esimesed muljed Fijil – niiiiiiiii palav. Lennujaamas ootasid mingid tüübid lilleliste särkidega ja laulsid fiji keeles. Ootasime tükk aega oma pick-up bussi, sest olime selle viimasele hetkele jätnud ja seega pidime lennujaamast nedega uuesti ühendust võtma. Lõpuks kui hosteli jõudsime jäi suu lahti, sest see rand, mida hosteli kodulehel reklaamiti, oli väga kaugul sellest, mida me kohapeal nägime. Tuli välja, et Nadil (linn, kuhu maandusime) polegi ilusaid randu, seega tühistasime oma 5 öö bookingu ja broneerisime paketi, mis sisaldas endas 4 ööd Robinson Crusoe saarel (edaspidi RCI) ja 4 ööd Mango Bay resortis. 2 ööd veetsime siiski Nadil, tsillisime tüüpidega kõrvalhostelist ja ma sain esimest korda proovida Fiji traditsioonilist jooki – Kava’t – tegu on mingi kuivatatud taimejuurega, mida leotatakse vees ja siis saadakse selline mudavärvi veidi kibeda maitsega jook, mis muudab keele tuimaks, seda juuakse igalpool, selline seltskondlik tegevus. Nii, 3.detsembril siis sõitsime RCI poole, esmamulje ei olnud väga ekstaatiline – väga väike saar (15 minutiga võib ringi peale teha), inimesi oli ka vähe, duši asemel oli dušiotsikuga ämber, joogivett pidi ostma ja see oli 3x kallim, kui linnas, toidud olid õnneks hinna sees. Uskumatu kui palju meie arvamus sellest väikesest saarest 4 päevaga muutus...lõpuks me armastasime seda kohta – neid võrkkiikesid rannas, õhtust kavatseremooniat, kohalikke (Fiji mehed vist ei lõpeta mu üllatamist kunagi), esinemisi, võistlusi ja mänge, lihtsalt lebotamist rannal jne. Inimestest RCI-l nii palju, et algul ei osanudki eriti midagi arvata, aga pärast seda kui teisel õhtul tuleshowd ja tantse nägime, siis kõik naised lihtsalt sulasid. Pole vist asja, mida need Fiji mehed teha ei oskaks – nad laulavad, tantsivad, on head kõigis spordialades ja on vääääga ilusate kõhulihastega:D RCI-l murduvad vist pidevalt südamed. Kuna saar oli suht väike ja inimesi vähe, siis õhtuti istusime koos kohalike töötajatega, jõime kavat, rääkisime juttu, tantsisime, istusime lõkke ümber ja kuulasime nende laulmist – seega oli selline tunne, nagu istuks sõpradega seal. Sealt saarelt oli küll megakahju lahkuda... tahaks kunagi tagasi minna, aga samas siis ilmselt poleks enam neid inimesi seal ja just inimesed tegid selle suurepäraseks. RCI hüüdlause oli muide“ I C U BABY!“ (ehk siis „I see you, baby!“), esimese õhtu kavatseremoonial, kui tutvusime, siis pidi kõik mehed hüüdma seda, kui vallalised naised ennast tutvustasid ja vastupidi. Peale RCI’d läksime siis peasaarel olevasse Mango Bay resorti, koht iseenesest oli isegi ilusam kui RCI, vesi oli tõepoolest kristallselge, aga ma oleksin iga hetk valinud RCI enne Mango Bay’d, sest meil oli seal lihtsalt niiiiii tore. Viimastel päevadel on nüüd veidi vihma ka sadanud ja see on ka tuju alla tõmmanud. Viimaseks ööks tulimegi Nadile tagasi, et vb pidutseda veidi, sest rannas pole padukaga niikuinii midagi teha. Eile samas sadas hommikul padukat, aga siis läks ilm superilusaks ja päevitasime ja läksime snorkeldama...täiesti hull, ma kartsin et ma ei jõuagi enam kaldale, me pidime kaldast päääris kaugele ujuma, sest tahtsime korallriffi juurde jõuda, kus pidi inimsõbralikke haisid nägema, aga riff oli kuskil 400m kaugusel rannast äkki...võib olla ka kaugemal, aga sinna me ei jõudnudki, ujusime küll üle poole tunni, aga hoovused lihtsalt ei lasknud meil eriti edasi liikuda ja samuti oli mõõn, seega paljudes oli kohtades vesi ainult põlvesügavune ja seal ei saa ju snorkeldada..lõpuks ma kõndisin pool teed kaldale, sest olin lestaga oma varbale villi hõõrunud ja pidin lestad ära võtma, suhbteliselt ohtlik ettevõtmine, arvestades, et merepõhi oli kaetud korallitükkidega, mis on skalpellteravad. Nägime siiski mõnda värvilisemat kala ka.. ja erksiniseid meritähti.
Praegu ei jõua rohkem kirjutada, aga FIJI...eelkõige Robinson Crusoe saar on mu ootusi 100kordselt ületanud – tõeline paradiis.

P6him6tteliselt hakkab meie aeg siin Nimbinis t2is saama, ylehomme s6idamegi Byronisse tagasi, oleme yhe 88 seal ja siis juba Brisbane'i poole. Ausalt 6eldes on kopp ees kyll sellest tegevusetusest, m6nus oli natuke l66gastuda ja loodust nautida, aga ma ei j6ua 2ra oodata, et linnamelusse tagasi saaks ja oma Bribane'i s6pru n2eks. Muide vahepeal 6nnestus meil siin Kadriga yks kiire t88ots teha, et veidi lisaraha teenida. Nimelt panime t2navale kuulutuse yles, et otsime yhekordset t88d (lapsehoidmine, akende pesemine, aiat88d jne) ja juba j2rgmisel p2eval saatis yks mees meili (sest meil mobiililevi ju pole siin), et tal on abi vaja rohimisega. Iseenesest midagi rasket polnud, aga 3h rohimist v2sitas 2ra kyll ja tegi selja valusaks. Samas saime selle eest 50 dollarit m6lemad, nii et tasus 2ra kyll.
Mul ei olegi 6iesti midagi kirjutada, sest me t6esti ei tee siin eriti miskit - t2na n2iteks olen enamus p2evast raamatut lugenud, 6htuti vaatame filme tavaliselt ja l2heme suht varakult (23 paiku) magama. Vahepeal oli ilm ka niru, iga p2ev pilvine ja tibutas, aga 3 viimast p2eva on p2ris ok olnud.
Ei teagi, millal j2rgmine kord kirjutada saan, sest pole p2ris kindel, kas me Fijil ka netti p22seme..ja need 2 p2eva, mis me vahepeal Brisbane'is oleme, on ilmselt liiga kiire, et netti minna.