Teisipäeva hommikul sõitsime Kadriga Byron Bay asemel siiski Surfer’s Paradise’i, sest tuli välja, et edasi-tagasi sõit Byronisse oleks juba pea 70 dollarit, pluss ööbimine jne, et ei tasuks ära. Surfer’sisse saime edasi-tagasi ainult 16 doltsiga. Kui teisipäeva päeval sinna jõudsime, oli küll soe, kuid veidi pilvine, seega päevitamise lükkasime edasi. Jalutasime niisama linnas, shoppasime (ma sain soodukalt 2 kleiti 30 dollariga, nii hea meel oli, sest olin juba tükk aega endale ilusat kleiti otsinud), käisime randa vaatamas. Mingi hetk läksime Subwaysse, sest Kadri tahtis võileiba osta, arutasime siis leti ääres, et mida osta ja järsku ütleb kutt kassa tangant: „Oo, eestlased!?”. Meil jäid suud tõesti lahti, kui random saab olla – astume sisse täiesti suvalisse subwaysse surfer’sis ja just see tüüp on eestlane. Tegelt ta vist oli sündinud Eestis, üleskasvanud Rootsis ja nüüd elab Austraalias, rääkis eesti keelt aksendiga, aga aru sai kõigest. Teisipäeva õhtul läksime koos selle hosteli, kus ööbisime, inimestega linna peale. Hostel korraldas mingi linnamineku, tasuta sissepääs ja esimene jook. Päris tsill oli, kuigi oli teisipäev, suhtlesime inimestega, mängisime piljardit, kuulasime karaoket. Aga mingi hetk tuli väsimus peale ja läksime hosteli tuttu. Hommikul kella 9.30-st üles, et check out teha, järjekordne üllatus oli see, et meie toas oli üks eesti backpacker – maailm on väike ikka. Et kolmapäeval oli megailus päikseline ilm, otsustasime randa minna. Peesitasime päikse käes ja nautisime vaadet, järsku vaatan, et kaldast kuskil 5m kaugusel paistis veest uim... algul mõtlesin, et kujutasin ette, aga siis nägin uuesti, no selge – HAI!!! Pidin südameataki saama, aga siis tul välja, et hoopis delfiinid möllasid seal lainetes. Täiesti uskumatu, nad olid nii lähedal rannale, et oleks saanud paitama minna. Surfer’s Paradise on muide täiesti õige nimi sellele kohale, sest lained on täesti meeletud. Seistes põlvini vees lööb laine üle pea ja kisub nii hullusti kaasa, et püsti küll ei jöö ja bikiinid ka selga ei jää:D. Peale 2h rannas tegime veel linnas väikese tiiru, sõime pannukaid ja suundusime vaikselt tagasi kodu poole. Koju jõudes selgus muidugi, et ma olen taas põlenud, kuigi kasutasin 30 SPF päikesekreemi. Õnneks polnud asi väga hull, määrisin aloe verat peale ja järgmiseks päevaks oli põletus taandunud.
Eile tuli Janet tagasi Brisbane’i, sain temaga kokku, veetsime pool päeva koos, nii tore oli näha ja tema seiklustest kuulda. Eile hommikupoole oli superilus ja soe ilm ja siis järsku selgest taevast tuli selline torm, et asjad lendasid tänavatel, vihma kallas ja 2h pärast oli taas päike väljas:D – selline muutlik ilm siin ongi.
Selle nädala lõpuni töötan kõik päevad. Eile alustasin 19-st, baaris oli rannapidu jälle, päris tsill oli. Alguses tundus, et tuleb uimane õhtu, aga mingi poole 22-st läks nii kiireks, et kuni sulgemiseni ei jõudnud hinge tõmmata. Kuskil kella 2-st saime vabaks, käisime veel duši all, rääkisime uue toakaaslasega ( šotlane Ian) juttu ja kuskil poole 4-st jäin magama. Täna ja L, P lähen 16 tööle ja ilmselt sulgen ka kõik päevad, seega tuleb raske nädalavahetus, eriti arvestades, et halloween on tulekul, aga vähemalt tuleb palju töötunde. Me pole veel ametlikult ülemustele öelnud, et 1.5 nädala pärast lahkume, aga kui keegi on küsinud, siis vastama ja jutud liiguvad. Eile rääkisimegi 2 manageriga, nad küsisid, etr kas läheme tõesti ära. Ma ei teadnudki, et me siin nii hinnatud oleme, sest alguses kuulsime ikka paar korda, et oleme liiga aeglased vms. Aga manager ütles, et iga kord, kui on mingi kriitika olnud,oleme parandanud ennast ja see ongi superhea. Ja lisaks sellele, et oleme head töötajad, pidime hea iseloomuga olema, seega on eestlastel nüüd hea maine siin:D Ja kui kuskil hätta jääme, on meil siin alati töö olemas. Samuti saame siit kindlasti head soovitused kaasa järgmiste tööde jaoks.
Üks lahe lugu veel. Nädala alguse poole läksid 2 sõpra edasi põhja poole. Saime siis nedega veel viimasel õhtul kokku ja läksime välja jalutama. Jalutasime laguuni äärde –tehisrand kesklinnas, palmid ja basseinid, megailus koht. Öösel ma polnudki seal käinud, tõesti superilus oli –värvilised tuled, sillerdav vesi. Tee peal nägime veel puu otsas opossume ja nahkhiiri – opossum tekitas erilist poleemikat poiste seas, tuli välja, et nad polnud varem näinud sellist looma:D. Istusime siis vee ääres ja järsku kuuleme kuskilt kõlarist, et siin ei tohi öösiti istuda, tohib ainult läbi jalutada. Kõik olid jumala üllatunud, kes see on, kust ta näeb meid. Küsisime siis kõva häälega, kes sa oled ja kus sa oled. Selle peale tuli vastus: „Olen opossum Bob ja jälgin teid puu otsast”. No nalja sai igatahes.
Aga jah, hoidke siis pöialt, et ma selle nädalavahetuse üle elaks.
Kallid ja tervitused!
No comments:
Post a Comment